Nagu tark maja on ka tark ostukeskus  vaieldamatu tulevikustsenaarium, mis toob endaga suuri muudatusi nii kaubanduskeskuse haldajatele, rentnikele kui külastajaile. Täna ei üllata vist enam kedagi juttudega isesõitvaid autosid teenindavast targast parkimismajast,  tehisintellektist ostukeskuse administraatorist, ostlejaile koostatavatest personifitseeritud pakkumistest või pakirobotitest, mis viivad ostud autodeni või toimetavad need otse kliendile koju. Ettekujutus kaubanduskeskuses kohapeal vastavalt kliendi soovile 3D printerite abil valmistatavatest toodetest vajab juba vilkamat kujutlusvõimet. Loomulikult on tuleviku  kaubanduskeskus sularahavaba – makseid kaupade, teenuste ja parkimise eest teostatakse kliendikontode kaudu. Kuid see kõik on ainult jäämäe tipp – palju põnevam ja väljakutsete rohkem saab olema kaubanduskeskuste köögipoole digitaliseerimine.

Fututec on selle väljakutsega tegelenud juba aastaid, kuid see on alles pika ja põneva teekonna algus. Digitaalne kaubanduskeskuse haldus muudab totaalselt keskuse toimimist .  Paljud klassikalised ametid muutuvad ebavajalikeks, allesjäänud töökohad aga eeldavad häid oskusi andmesüsteemide haldamisel ja tehisintellektiga suhtlemisel. Digitaalne hooldus ja  haldussüsteem töötleb ja edastab kogu keskuse toimimisega seotud informatsiooni. See omakorda muudab aga ostukeskuse juhtimise täpsemaks, prognoositavamaks ja palju efektiivsemaks. Kõige esmasem muudatus puudutab kõikvõimalikke rentnike käibeandmetega seotud temaatikat. Kui senini  kogus rendileandja oma äriotsuste tegemise jaoks rentnikelt käibeandmeid korra kuus meili, sms-i või telefoni teel, siis täna toimib kõik, kaasa arvatud käibel põhinevate rendiarvete koostamine ja väljastamine automaatselt ning käibeandmed on jälgitavad reaalajas.

Kassasüsteemid on ühendatud läbi API Fututeci platvormiga, kust on võimalik saada käibeandmeid päeva või lausa tunni täpsusega.  Selline täpsus on aga erinevate äriliste otsuste vastuvõtmiseks väga kasulik. Näiteks on võimalik mõõta erinevate turundusmeetmete mõju käibele nii keskuse kui terviku, rentnike või kaubagruppide lõikes, võttes arvesse ka selliseid tavameetoditega raskesti mõõdetavaid tegureid nagu kellaaeg, nädalapäev või parajasti valitsenud ilmaolud. Nimelt kasutab tark kaubanduskeskus enda tegevuste kavandamiseks ka väliskeskkonnast saadaolevat infot nagu näiteks ilmaprognoos.  Läbiviidud turunduskampaania tulemuste analüüsi põhjal saab automatiseeritult koostada järgmisi turundustegevusi ja garanteerida nende edukuse, sest  täpsed andmed külastuste arvu ja käibe mahtude kohta annavad selleks hea aluse.

Võib aimata, et tuleviku targas kaubanduskeskuses ei näe me enam raamatupidamist ega turundusosakonda meile tuttaval kujul. Kuid tehisintellekt võtab üle ka palju muud kui käibe ja külastatavuse prognoosimine.  Inimeste liikumisteede kaardistamiseks kaubanduskeskuse erinevates osades saab näiteks kasutada soojuskaamera poolt loodud graafilisi kaarte ning nende abil hinnata erinevate kaubanduspindade atraktiivsust, millest omakorda sõltub rendi hind. Digitaliseerimine muudab ka  tehnosüsteemide ja nende hooldusega seotud toimingute iseloomu. Kaob vajadus dokumendimappide, exceli tabelite ja mälupulkade järele sest kõik vajalik informatsioon seadmete kohta on kättesaadav online keskkonnas. Tehnosüsteemide hooldust korraldab tehisintellekt.

Põhimõtteliselt on võimalik digitaliseerimisega muuta offline kaubamaja toimimine samamoodi mõõdetavaks nagu online kaubamajade puhul me oleme harjunud nägema. Digitaliseerumine saab muutma kogu kaubanduskeskuste  paradigmat ka ostja vaatepunktist – kaovad kassad, järjekorrad, ebakompetentsed teenindajad ja igavad väljapanekud. Tuleviku kaubanduskeskus on mix online-offline kaubandusest, meelelahutusest ja virtuaalsest reaalsusest.   Nii paradoksaalne kui see ka esmapilgul ei tundu on reaalse kaubanduskeskuse ainus eelis online kaubamaja ees kaubanduspind – päriselt kogetav koht, kus on võimalik pakkuda kliendile midagi enamat kui kogust ja hinda. Ja see „midagi enamat“ peab olema elamus – nagu kino, teater või õhtusöök sõpradega. Need kaubanduskeskused, kes täna investeerivad selleks, et  efektiivsust suurendada ja võtta kasutusele uue põlvkonna digitaalsete lahendused ning mõistavad digitaliseerumisest tulenevat kasu, on need kes väljuvad muutuste keerisest võitjaina.

Digirevolutsioon kaubanduskeskuste kinnisvarahalduses toob kaasa muudatused mis on oma olulisuselt võrreldavad kunagi tööstusrevolutsiooni poolt kaasa toodud muudatustega.

AUTHOR
Olari Miiter